Organismidiagnostika.ee

Organismidiagnostika.ee

Keha koostise mõõtmine, kehaanalüüs ja energiakulu – teaduspõhine teave

Töövahendid ja artiklid

Sellele lehele oleme koondanud kehakoostise hindamise töövahendid ja olulisemad artiklid. Kõik töövahendid annavad hinnangu – tervise üle otsustamiseks pea nõu arstiga.

Kehamassiindeks (KMI)

KMI arvutatakse valemiga: kehakaal (kg) jagatud pikkuse (m) ruuduga. NHS-i järgi näitab kehamassiindeks (KMI), kas kehakaal on pikkuse suhtes tervislik. NHS-i KMI-kalkulaator ei sobi alla 18-aastastele, rasedatele ega söömishäirega inimestele. Aasia, Mustafrika, Kariibi mere või Lähis-Ida päritolu inimestel on terviseprobleemide risk suurem juba madalama KMI juures. Väga lihaselisel inimesel võib KMI näidata ülekaalu ka siis, kui keharasva on vähe.

Vööümbermõõdu ja pikkuse suhe

NHS-i järgi aitab vööümbermõõdu ja pikkuse suhe hinnata, kas kõhupiirkonnas on liiga palju rasva; seda saab kasutada, kui KMI on alla 35. Vööümbermõõt peaks olema väiksem kui pool pikkusest. Näiteks 170 cm pikkuse inimese vööümbermõõt võiks olla alla 85 cm.

Nahavoldi mõõtmine

MRC mõõtmisvahendite käsiraamatu (Measurement Toolkit) järgi on nahavoldi mõõtmine kõige laialdasemalt kasutatav välimeetod keharasva hindamiseks. Meetod põhineb põhimõttel, et rasva tihedus on teada ning nahaaluse rasva paksuse mõõtmisi eri kehapiirkondades kokku liites saab hinnata nii kogu- kui ka piirkondlikku rasva. Keharasva protsendi arvutamiseks kasutatakse konkreetsele rahvastikurühmale koostatud valemeid. Põhjaliku juhendi leiad artiklist kuidas kasutada kaliiprit nahaaluse rasva mõõtmiseks.

Bioimpedants

Measurement Toolkiti järgi on bioelektriline impedantsanalüüs (BIA) mitteinvasiivne, kiire ja lihtne meetod, mida ei soovitata kasutada südamestimulaatoriga inimestel. Tulemus sõltub kasutatud valemist ja vedelikutasakaalust: intensiivne treening ning liigne kofeiini ja alkoholi tarbimine võivad viia rasvamassi ülehindamiseni. Valemid kipuvad saledatel rasvaprotsenti üle- ja suurema kehamassiga inimestel alahindama.

Energiavajadus ja energiakulu

NHS-i järgi püsib kehakaal samana, kui organismi kasutatav energia võrdub söödud ja joodud energiaga; kui tarbid rohkem, salvestub liigne energia rasvana, ja kui vähem, kasutab keha rasvavarusid. Juhisena vajab keskmine mees umbes 2500 kcal ja keskmine naine umbes 2000 kcal päevas, kuid vajadus sõltub vanusest, kaalust, pikkusest ja liikumisest.

MRC Measurement Toolkiti järgi koosneb inimese koguenergiakulu une ajal kulunud energiast, ärkveloleku energiakulust, kehalise aktiivsuse energiakulust ning toidu seedimise, imendumise ja talletamisega seotud energiakulust. Energia ühikutena kasutatakse kilodžaule (kJ) ja kilokaloreid (kcal); 1 kcal võrdub ligikaudu 4,2 kJ. Kaudsest kalorimeetriast loe artiklist kalorimeetria teaduslikust lähenemisest.

Liikumine ja toitumine

NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.

WHO järgi põhineb tervislik toitumine piisavusel, tasakaalul, mõõdukusel ja mitmekesisusel ning eelistada tuleks vähe töödeldud toitu. WHO soovitab üle 10-aastastel süüa päevas vähemalt 400 grammi puu- ja köögivilju ning saada vähemalt 25 grammi toidukiudu.

Kehaanalüüsi rollist loe lähemalt artiklist kehaanalüüsi tähtsus ja roll tervises.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.

Allikad