Spordis kasutatakse nahavoldimõõtmist laialt. Mida peaks treener ja sportlane teadma?
Mida kaliiper mõõdab
Kaliiper mõõdab kahe sõrmega haaratud nahavoldi paksust millimeetrites. Volt sisaldab nahka ja nahaalust rasva, mitte lihaskudet.
Mõõtmiskoha leidmine
Mõõtmiskoha täpne leidmine on oluline: juba mõne sentimeetrine nihe võib tulemust muuta. Selleks kasutatakse mitteveniva mõõdulindi abi.
Sama mõõtja, sama aeg
Võrreldavate tulemuste saamiseks tasub mõõta alati samal kellaajal, samades tingimustes ja võimaluse korral sama mõõtjaga.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
Sama käsiraamatu järgi mõõdetakse nahavolti kaliipriga 2–9 standardses anatoomilises punktis ning mõõtmiskoha täpseks leidmiseks kasutatakse mitteveniva mõõdulindi abi. Kõige sagedamini kasutatakse õlavarre tagakülje (triitsepsi) ja abaluu-aluse voldi mõõtmist. Standardiseeritud protokoll suurendab mõõtmiste usaldusväärsust.
NHS-i järgi püsib kehakaal samana, kui organismi kasutatav energia võrdub söödud ja joodud energiaga; kui tarbid rohkem, salvestub liigne energia rasvana, ja kui vähem, kasutab keha rasvavarusid. Juhisena vajab keskmine mees umbes 2500 kcal ja keskmine naine umbes 2000 kcal päevas, kuid vajadus sõltub vanusest, kaalust, pikkusest ja liikumisest.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti mõõta? Harvem on parem – vaata pikemaid trende.
Mis on parem, KMI või kaliiper? Need vastavad eri küsimustele; tervisekontrollis kasutatakse KMI-d ja vööümbermõõtu.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi aitab vööümbermõõdu ja pikkuse suhe hinnata, kas kõhupiirkonnas on liiga palju rasva; seda saab kasutada, kui KMI on alla 35. Vööümbermõõt peaks olema väiksem kui pool pikkusest.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.