Hea ettevalmistus aitab vähendada mõõtmisvigu. Siin on, mida teha enne mõõtmist.
Kaliibri kvaliteet
Kvaliteetsel kaliibril on täpne skaala ja ühtlane surve. Odavamate plastkaliiprite surve võib muutuda, mis mõjutab tulemust.
Pärast treeningut ära mõõda
Treening võib nahavolti ajutiselt paksendada ning vedelikutasakaal mõjutab tulemust. Mõõtmine puhkeolekus annab võrreldavama tulemuse.
Kaliiper ei mõõda siseelundite rasva
Kaliiper hindab ainult nahaalust rasva. Kõhuõõne siseelundite ümber olevat rasva see ei näita – selle hindamiseks kasutatakse pigem vööümbermõõtu.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
MRC mõõtmisvahendite käsiraamatu (Measurement Toolkit) järgi on nahavoldi mõõtmine kõige laialdasemalt kasutatav välimeetod keharasva hindamiseks. Meetod põhineb põhimõttel, et rasva tihedus on teada ning nahaaluse rasva paksuse mõõtmisi eri kehapiirkondades kokku liites saab hinnata nii kogu- kui ka piirkondlikku rasva. Keharasva protsendi arvutamiseks kasutatakse konkreetsele rahvastikurühmale koostatud valemeid.
Measurement Toolkiti järgi sõltub nahavoldimõõtmise täpsus mõõtja oskustest, kaliibri tüübist ja kasutatud valemist. Mõõtmise usaldusväärsus väheneb voldi paksuse kasvades; odavamatel plastkaliipritel on ebatäpsem skaala ja muutuv surve ning enamikul kaliipritel on ülemine mõõtepiir 45–60 mm. Tulemust mõjutavad ka vedelikutasakaal ja treening – vahetult pärast treeningut võib volt olla paksem.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pärast trenni võib mõõta? Parem on mõõta puhkeolekus.
Kas kaliiper on täpne? Täpsus sõltub mõõtjast, kaliibrist ja valemist.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.