Kõhuvolt on üks keerulisemaid mõõtmiskohti. Miks?
Mida kaliiper mõõdab
Kaliiper mõõdab kahe sõrmega haaratud nahavoldi paksust millimeetrites. Volt sisaldab nahka ja nahaalust rasva, mitte lihaskudet.
Mõõtmiskoha leidmine
Mõõtmiskoha täpne leidmine on oluline: juba mõne sentimeetrine nihe võib tulemust muuta. Selleks kasutatakse mitteveniva mõõdulindi abi.
Sama mõõtja, sama aeg
Võrreldavate tulemuste saamiseks tasub mõõta alati samal kellaajal, samades tingimustes ja võimaluse korral sama mõõtjaga.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
MRC mõõtmisvahendite käsiraamatu (Measurement Toolkit) järgi on nahavoldi mõõtmine kõige laialdasemalt kasutatav välimeetod keharasva hindamiseks. Meetod põhineb põhimõttel, et rasva tihedus on teada ning nahaaluse rasva paksuse mõõtmisi eri kehapiirkondades kokku liites saab hinnata nii kogu- kui ka piirkondlikku rasva. Keharasva protsendi arvutamiseks kasutatakse konkreetsele rahvastikurühmale koostatud valemeid.
Measurement Toolkiti järgi sõltub nahavoldimõõtmise täpsus mõõtja oskustest, kaliibri tüübist ja kasutatud valemist. Mõõtmise usaldusväärsus väheneb voldi paksuse kasvades; odavamatel plastkaliipritel on ebatäpsem skaala ja muutuv surve ning enamikul kaliipritel on ülemine mõõtepiir 45–60 mm. Tulemust mõjutavad ka vedelikutasakaal ja treening – vahetult pärast treeningut võib volt olla paksem.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on parem, KMI või kaliiper? Need vastavad eri küsimustele; tervisekontrollis kasutatakse KMI-d ja vööümbermõõtu.
Kas kaliiper mõõdab siseelundite rasva? Ei, ainult nahaalust rasva.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi suurendavad ülekaal ja rasvumine paljude tõsiste haiguste riski, sealhulgas 2. tüüpi diabeedi, südamehaiguse, insuldi, kõrge vererõhu ja mõne vähivormi riski.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.