Kolesterool on organismile vajalik, kuid selle liigne tase veres suurendab südamehaiguste riski. Selgitame, kuidas kolesterooli mõõdetakse.
Mõõtmine
Kolesterooli taset näitab vereanalüüs, mida tehakse perearsti suunamisel või tasulise analüüsina.
Riski hindamine
Arst hindab tulemust koos vanuse, vererõhu ja muude teguritega.
Lisateave
Kolesteroolist ja selle alandamisest kirjutab lähemalt Kolesterool veebileht.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi püsib kehakaal samana, kui organismi kasutatav energia võrdub söödud ja joodud energiaga; kui tarbid rohkem, salvestub liigne energia rasvana, ja kui vähem, kasutab keha rasvavarusid. Juhisena vajab keskmine mees umbes 2500 kcal ja keskmine naine umbes 2000 kcal päevas, kuid vajadus sõltub vanusest, kaalust, pikkusest ja liikumisest.
NHS-i järgi võib kolesteroolianalüüs mõõta üldkolesterooli, HDL-kolesterooli ja mitte-HDL-kolesterooli. Arst hindab tulemusi koos vanuse, vererõhu ja muude haigustega, et prognoosida südame-veresoonkonna haiguste riski.
WHO järgi peaks täiskasvanu soolatarbimine jääma alla 5 grammi päevas ning vabad suhkrud peaksid andma alla 10% päevasest energiast; küllastunud rasvad ei tohiks anda üle 10% ja transrasvad üle 1% energiast.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kolesterool on alati halb? Ei, organism vajab seda.
Kuidas taset mõõta? Vereanalüüsiga.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.