Toitumise muutuste mõju kehakoostisele saab jälgida mitmel viisil.
Mida kaliiper mõõdab
Kaliiper mõõdab kahe sõrmega haaratud nahavoldi paksust millimeetrites. Volt sisaldab nahka ja nahaalust rasva, mitte lihaskudet.
Mõõtmiskoha leidmine
Mõõtmiskoha täpne leidmine on oluline: juba mõne sentimeetrine nihe võib tulemust muuta. Selleks kasutatakse mitteveniva mõõdulindi abi.
Sama mõõtja, sama aeg
Võrreldavate tulemuste saamiseks tasub mõõta alati samal kellaajal, samades tingimustes ja võimaluse korral sama mõõtjaga.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
Measurement Toolkiti järgi on nahavoldimõõtmine odav, mitteinvasiivne, kaasaskantav ja vajab vähe ruumi ning selle tulemused on heas kooskõlas veealuse kaalumisega. Samas ei võimalda meetod täpselt hinnata keha koostise muutusi ühel inimesel aja jooksul ning vajab väga oskuslikke mõõtjaid.
NHS-i järgi näitab kehamassiindeks (KMI), kas kehakaal on pikkuse suhtes tervislik. NHS-i KMI-kalkulaator ei sobi alla 18-aastastele, rasedatele ega söömishäirega inimestele. Aasia, Mustafrika, Kariibi mere või Lähis-Ida päritolu inimestel on terviseprobleemide risk suurem juba madalama KMI juures. Väga lihaselisel inimesel võib KMI näidata ülekaalu ka siis, kui keharasva on vähe.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kaliiper mõõdab siseelundite rasva? Ei, ainult nahaalust rasva.
Kas pärast trenni võib mõõta? Parem on mõõta puhkeolekus.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.