Rasvajaotus erineb sugude vahel. Kuidas see mõjutab mõõtmist?
Mõõtmistulemuste märkimine
Märgi üles kuupäev, kellaaeg, mõõtmiskohad, millimeetrid ja kasutatud valem. Nii on hiljem võimalik tulemusi õigesti võrrelda.
Mõõtmine ei ole eesmärk omaette
Kehakoostise mõõtmine on vahend, mitte eesmärk. Tervise jaoks on olulisemad liikumine, toitumine ja heaolu.
Kaliiper ja enesetunne
Kui mõõtmine tekitab ärevust või kinnisideed kehakaalu suhtes, tasub mõõtmisest loobuda ja vajadusel rääkida perearstiga.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
MRC mõõtmisvahendite käsiraamatu (Measurement Toolkit) järgi on nahavoldi mõõtmine kõige laialdasemalt kasutatav välimeetod keharasva hindamiseks. Meetod põhineb põhimõttel, et rasva tihedus on teada ning nahaaluse rasva paksuse mõõtmisi eri kehapiirkondades kokku liites saab hinnata nii kogu- kui ka piirkondlikku rasva. Keharasva protsendi arvutamiseks kasutatakse konkreetsele rahvastikurühmale koostatud valemeid.
Measurement Toolkiti järgi on bioelektriline impedantsanalüüs (BIA) mitteinvasiivne, kiire ja lihtne meetod, mida ei soovitata kasutada südamestimulaatoriga inimestel. Tulemus sõltub kasutatud valemist ja vedelikutasakaalust: intensiivne treening ning liigne kofeiini ja alkoholi tarbimine võivad viia rasvamassi ülehindamiseni. Valemid kipuvad saledatel rasvaprotsenti üle- ja suurema kehamassiga inimestel alahindama.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti mõõta? Harvem on parem – vaata pikemaid trende.
Mis on parem, KMI või kaliiper? Need vastavad eri küsimustele; tervisekontrollis kasutatakse KMI-d ja vööümbermõõtu.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.