Kehaeesmärkide seadmisel aitavad mõõdetavad näitajad. Kas kaliiper on üks neist?
Suurema kehamassi korral
Paksu nahavolti on raske haarata ja paljudel kaliipritel on mõõtepiir. Suurema kehamassi korral annavad vööümbermõõt ja KMI sageli praktilisema pildi.
KMI ja vööümbermõõt kõrval
Tervise hindamisel kasutatakse rutiinselt kehamassiindeksit ja vööümbermõõtu. Kaliiper võib neid täiendada, kuid mitte asendada.
Muutuste jälgimine aja jooksul
Kaliiprimõõtmisega on raske tabada väikseid muutusi ühel inimesel. Mõõda harvem ja vaata pikemaid trende.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
Measurement Toolkiti järgi on nahavoldimõõtmine odav, mitteinvasiivne, kaasaskantav ja vajab vähe ruumi ning selle tulemused on heas kooskõlas veealuse kaalumisega. Samas ei võimalda meetod täpselt hinnata keha koostise muutusi ühel inimesel aja jooksul ning vajab väga oskuslikke mõõtjaid.
NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kaliiper on täpne? Täpsus sõltub mõõtjast, kaliibrist ja valemist.
Kas võin end ise mõõta? Võid, kuid usaldusväärsem on kogenud mõõtja.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi püsib kehakaal samana, kui organismi kasutatav energia võrdub söödud ja joodud energiaga; kui tarbid rohkem, salvestub liigne energia rasvana, ja kui vähem, kasutab keha rasvavarusid. Juhisena vajab keskmine mees umbes 2500 kcal ja keskmine naine umbes 2000 kcal päevas, kuid vajadus sõltub vanusest, kaalust, pikkusest ja liikumisest.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.