Personaaltreenerid kasutavad sageli kaliiprit. Mida klient peaks teadma?
Kaliibri kvaliteet
Kvaliteetsel kaliibril on täpne skaala ja ühtlane surve. Odavamate plastkaliiprite surve võib muutuda, mis mõjutab tulemust.
Pärast treeningut ära mõõda
Treening võib nahavolti ajutiselt paksendada ning vedelikutasakaal mõjutab tulemust. Mõõtmine puhkeolekus annab võrreldavama tulemuse.
Kaliiper ei mõõda siseelundite rasva
Kaliiper hindab ainult nahaalust rasva. Kõhuõõne siseelundite ümber olevat rasva see ei näita – selle hindamiseks kasutatakse pigem vööümbermõõtu.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
Sama käsiraamatu järgi mõõdetakse nahavolti kaliipriga 2–9 standardses anatoomilises punktis ning mõõtmiskoha täpseks leidmiseks kasutatakse mitteveniva mõõdulindi abi. Kõige sagedamini kasutatakse õlavarre tagakülje (triitsepsi) ja abaluu-aluse voldi mõõtmist. Standardiseeritud protokoll suurendab mõõtmiste usaldusväärsust.
NHS-i järgi püsib kehakaal samana, kui organismi kasutatav energia võrdub söödud ja joodud energiaga; kui tarbid rohkem, salvestub liigne energia rasvana, ja kui vähem, kasutab keha rasvavarusid. Juhisena vajab keskmine mees umbes 2500 kcal ja keskmine naine umbes 2000 kcal päevas, kuid vajadus sõltub vanusest, kaalust, pikkusest ja liikumisest.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kaliiper sobib rasedale? Ei, raseduse ajal see usaldusväärset hinnangut ei anna.
Kui tihti mõõta? Harvem on parem – vaata pikemaid trende.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.