Kaliiper on praktiline, kuid mitte täiuslik mõõtevahend. Siin on ülevaade selle tugevustest ja nõrkustest.
Kaliibri kvaliteet
Kvaliteetsel kaliibril on täpne skaala ja ühtlane surve. Odavamate plastkaliiprite surve võib muutuda, mis mõjutab tulemust.
Pärast treeningut ära mõõda
Treening võib nahavolti ajutiselt paksendada ning vedelikutasakaal mõjutab tulemust. Mõõtmine puhkeolekus annab võrreldavama tulemuse.
Kaliiper ei mõõda siseelundite rasva
Kaliiper hindab ainult nahaalust rasva. Kõhuõõne siseelundite ümber olevat rasva see ei näita – selle hindamiseks kasutatakse pigem vööümbermõõtu.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
Measurement Toolkiti järgi on nahavoldimõõtmine odav, mitteinvasiivne, kaasaskantav ja vajab vähe ruumi ning selle tulemused on heas kooskõlas veealuse kaalumisega. Samas ei võimalda meetod täpselt hinnata keha koostise muutusi ühel inimesel aja jooksul ning vajab väga oskuslikke mõõtjaid.
NHS-i järgi näitab kehamassiindeks (KMI), kas kehakaal on pikkuse suhtes tervislik. NHS-i KMI-kalkulaator ei sobi alla 18-aastastele, rasedatele ega söömishäirega inimestele. Aasia, Mustafrika, Kariibi mere või Lähis-Ida päritolu inimestel on terviseprobleemide risk suurem juba madalama KMI juures. Väga lihaselisel inimesel võib KMI näidata ülekaalu ka siis, kui keharasva on vähe.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti mõõta? Harvem on parem – vaata pikemaid trende.
Mis on parem, KMI või kaliiper? Need vastavad eri küsimustele; tervisekontrollis kasutatakse KMI-d ja vööümbermõõtu.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.