Kui kaliiprimõõtmise tulemus kõigub, ei pruugi keharasv olla muutunud. Selgitame, mis tulemust mõjutab.
Suurema kehamassi korral
Paksu nahavolti on raske haarata ja paljudel kaliipritel on mõõtepiir. Suurema kehamassi korral annavad vööümbermõõt ja KMI sageli praktilisema pildi.
KMI ja vööümbermõõt kõrval
Tervise hindamisel kasutatakse rutiinselt kehamassiindeksit ja vööümbermõõtu. Kaliiper võib neid täiendada, kuid mitte asendada.
Muutuste jälgimine aja jooksul
Kaliiprimõõtmisega on raske tabada väikseid muutusi ühel inimesel. Mõõda harvem ja vaata pikemaid trende.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
Measurement Toolkiti järgi sõltub nahavoldimõõtmise täpsus mõõtja oskustest, kaliibri tüübist ja kasutatud valemist. Mõõtmise usaldusväärsus väheneb voldi paksuse kasvades; odavamatel plastkaliipritel on ebatäpsem skaala ja muutuv surve ning enamikul kaliipritel on ülemine mõõtepiir 45–60 mm. Tulemust mõjutavad ka vedelikutasakaal ja treening – vahetult pärast treeningut võib volt olla paksem.
NHS-i järgi aitab vööümbermõõdu ja pikkuse suhe hinnata, kas kõhupiirkonnas on liiga palju rasva; seda saab kasutada, kui KMI on alla 35. Vööümbermõõt peaks olema väiksem kui pool pikkusest.
Korduma kippuvad küsimused
Kas võin end ise mõõta? Võid, kuid usaldusväärsem on kogenud mõõtja.
Kas kaliiper sobib rasedale? Ei, raseduse ajal see usaldusväärset hinnangut ei anna.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi püsib kehakaal samana, kui organismi kasutatav energia võrdub söödud ja joodud energiaga; kui tarbid rohkem, salvestub liigne energia rasvana, ja kui vähem, kasutab keha rasvavarusid. Juhisena vajab keskmine mees umbes 2500 kcal ja keskmine naine umbes 2000 kcal päevas, kuid vajadus sõltub vanusest, kaalust, pikkusest ja liikumisest.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.