Gripp algab kiiresti ja võib mõnele olla raske. Selgitame, milliseid sümptomeid jälgida.
Sümptomid
Gripi sümptomid algavad järsku – kõrge palavik, kehavalu ja väsimus.
Millal abi otsida
Vaata lehte Millal pöörduda arsti poole; ametlikku teavet pakuvad Terviseamet ja Haigekassa.
Taastumine
Pärast grippi alusta treeninguga rahulikult. Rohkem tervisest leiad Organismi Diagnostika lehelt.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi püsib kehakaal samana, kui organismi kasutatav energia võrdub söödud ja joodud energiaga; kui tarbid rohkem, salvestub liigne energia rasvana, ja kui vähem, kasutab keha rasvavarusid. Juhisena vajab keskmine mees umbes 2500 kcal ja keskmine naine umbes 2000 kcal päevas, kuid vajadus sõltub vanusest, kaalust, pikkusest ja liikumisest.
NHS-i järgi algavad gripi sümptomid väga kiiresti: äkiline kõrge palavik, kehavalu, väsimus, kuiv köha, kurguvalu, peavalu, unehäired ja isutus. Gripp möödub sageli ise, kuid võib mõnele inimesele olla raske, mistõttu on soovitatud juhul oluline vaktsineerida.
Korduma kippuvad küsimused
Kas gripp läheb ise üle? Sageli jah.
Kas peaksin vaktsineerima? Kui oled riskirühmas, jah.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; eluohtliku seisundi korral helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu perearsti poole, kui kehakaal muutub seletamatult, kui sul on raskusi söömisega või kui plaanid suuri muudatusi toitumises või treeningus ja sul on krooniline haigus. Nõu saad ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Eluohtliku seisundi, näiteks rinnavalu või insuldi tunnuste korral helista kohe 112.
Lisaks tasub teada
NHS-i juhiste järgi peaksid 19–64-aastased täiskasvanud liikuma iga päev, tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega tegevust ning vähemalt kahel päeval nädalas jõuharjutusi, mis koormavad kõiki suuri lihasrühmi. Pikka istumist tasub katkestada liikumisega. Kui sa pole ammu treeninud või sul on terviseprobleeme, räägi enne perearstiga.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, dietoloogi ega muu spetsialisti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kehaanalüüsi ja kodus tehtud mõõtmiste tulemused on hinnangulised. Kui sul on kehakaalu, toitumise või tervise pärast mure, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Eluohtliku seisundi korral helista 112.